Etna on Euroopa kõrgeim vulkaan ja seejuures veel ka aktiivne vulkaan. Etnale saab läheneda Catania ja Taormina poolt. Reisiplaani koostades arvasin, et kuna me ööbime Taorminas, siis ka sealt poolt küljelt läheme Etnat vallutama.
Eelmisel õhtul veidi veel asja uurides, otsustasime siiski, et läheme Etnale Catania poolt, mis see õige ja peamine. Varustasime ennast soojade riietega, sest netist lugedes soovitati nii, kui oled ennast soojalt riidesse pannud, siis võta veel hunnik sooje riideid kaasa, alles siis on ok Etnal käia.
Sõitsime Etnale autoga 2000m kõrgusele parklasse. Seal oli väga palju turistibusse ja ka ise kohaletulnuid. Sealt edasi ostsime kalli Gondli pileti, millega sõitsime veel 500m kõrgemale ehk 25000m. Kuna oleme palju suusareisidel käinud, siis gondlisõit oli selline tavaline suusatõstukiga sõitmine, küll aga 3km peal maha tulle käis minul natuke pea ringi ja tuju oli lõbus. Õnneks aklimatiseerusin kiirelt ning juba 10 min hiljem jätkus sõit spetsiaalsete bussidega veel 400m kõrgemale. 2900m kõrgusel võttis meid vastu kohalik grupijuht, kellega koos tegime väikese jalutustiiru ja vaatasime 1km sügavust kraatrit, mis minu hinnangul nägi välja lihtsalt tavaline org.
Jalutuskäik tehtud, viisi buss meid teise kraatri juurde, kuhu otsa oli üksjagu ronimist. Kraatri otsas võttis meid vastu teine giid, kes lihtsalt jälgis, et kõik oleks OK. Selle kraatri sügavus oli umbes 20m ja see oli veel seest soe. Riho, Kirke ja Laura läksid ka kraatri sisse vulkaani soojust oma kätega tunnetama.
Enne gondliga alla tulekut tegime kaasa võetud võileibadega väikese pikniku ning hakkasime suusareisist unistama, sest kogu õhusti oli väga Austria suusamäe moodi ainult et maa oli must, mitte valge.
